Kona ba Hadomi Timor



Introdusaun
Desde Timor Leste rastaura nia independensia iha loron 20 fulan Maio tinan 2002 no desidi atu sai nudar Estadu ba Direitu no Demokratiku, grupu Estudante no Aktivista Direitus Umanus nian lubuk ida, mak organiza a'an hamutuk hodi sai instrumentu ba kanalizasaun interese povu nian, hodi halo advokasia ba direitu povu nian liu-liu, kona ba Direitu Disabilidade nian, Direitu Sivil no Polítika no advokasia ba desizaun governu no servisu antendimentu publiku nian. Akompanha programa Governasaun aberta no ejizi nafatin implementasaun husi resultadu Governasaun Aberta atu akumula interese hotu-hotu povu nian.
Grupu estudante no aktivistas hirak ne'e, ikus mai desidi atu estabelese organizasaun hodi hakna'ar a'an ba halo monitorizasaun no analiza Demokrasia no buka atu halu advokasia no kanaliza interese povu nian ho diak, ho esperansa ida katak iha futuru sei iha partisipasaun masimu husi povu iha desenvolvimentu nasional ne'ebe sei konsidera povu la'os deit nudar objecvitu, maibe mos, nudar sujeitu ativu iha prosesu desenvolvimentu ne'e tomak


 Artigu 1
Naran
Naran Organizasaun nian mak HADOMI TIMOR

Artigu 2
Edifisiu Servisu Nian (SEDE)
Edifisiu Sentral Hadomi Timor iha Rua; Direitus Humanus-Nu 28, Farol Dili, Timor Leste

Artigu 3
Objetivu
6.1  Objektivus Hadomi Timor nian mak atu kontribui ba esforsu hodi asegura:
6.1.1        Asegura Direirus Umanus, Demokrasia no Justisa Sosial
6.1.2        Halakon korupsaun no Administrasaun ladiak

6.2  Hadomi Timor Buka atu atinji objektivu sira iha leten liu husi:
6.2.1        Hala'o monitorizasaun, kontribui peskiza no halo analiza ba demokrasia Timor Leste nian
6.2.2        Promove konsiensia publiku kona ba importansia hari'i Estadu RDTL
6.2.3        Fornese treinamentu ka formasaun ba disabilidade sira liu-liu joven sira ne'ebe la remata eskola ka la eskola
6.2.4        Promove partisipasaun sidadaun nian hodi fo influensa positivu iha prosesu foti desizaun

Artigu 4
Patrimoniu Hadomi Timor nian
Patrimoniu Hadomi Timor nian hanesan osan, sasan ka ekipamentu ne'ebe utiliza hodi hala'o servisu organizasaun nian, propriedade ida ne'e sei utuliza deit ba nesesidade organizasaun nian.
Propredade hirak ne'e mak hanesan:
1.      Komputador: kontribuisaun Fundadores nian
2.      Meja no Kadeira: kontribuisaun Fundadores nian
3.      Ekipamentu Administrasaun nian no seluk tan; kontribuisaun Fundadores




Artigu 5
Visaun
Vizaun Hadomi Timor nian mak;
Hari'i povu Timor Leste ho konsiensia Demokrasia ne'ebe los basea ba valores humanismu tuir dutrina Estadu de Direitu Demokratiku nian, hodi hetan sosiedade ida ne'ebe Demokratiku, kreativu no ativu hodi partisipa iha presesu desenvolvimentu ba aspeitu hotu-hotu moris nian

Artigu 6
Misaun
1.      Sosializa valor no prinsipiu fundamental demokrasia nian
2.      Hasa’e konesementu no konsiensia povu kona ba ukun demokratiku
3.      Promove partisipasaun feto no Foinsa’e no sidadaun tomak iha vida sivil no Politika
4.      Fornese Treinamentu Profissional ba foinsae

Artigu 7
Prinsipiu
1.      Luta ba Direitu, Demokrasia no Justisa Sosial
2.      Non Violensia
3.      Non Partidaria, non diskriminasaun basea ba etniku, rasa, sexu, lian,      kondisaun fisiku no geografia
4.      Promove igualidade generu

Artigu 8
   Status Hadomi Timor
1.      Hadomi Timor nudar organizasaun ne’ebe la buka lukru, noun partisan, signifika katak, sei la afilia ba kualker partidu politiku ruma, tenki la halo aktividade ne'ebe suporta partidu politiku ruma. Membru organizasaun labele inklui iha partidu ruma ka kaer pozisaun iha estrutura partidu nian
2.      Hadomi Timor nudar organizasaun noun-sectorian, signifika katak, la suporta ka favorese direitus ka interse ba religiaun ka grupu ema ida liu fali interese ka grupu ema seluk nian

Artigu 9
Programa
  Programa organizasaun nian mak hanesan:
1.        Program Direitu no Responsabilidade Sidadaun (PDRS)
Iha kontektu Sistema Politika Estadu RDTL
-          Desentralizasaun
-          Demokrasia local
-          Partisipsaun local

2.       Sosializasaun no Edukasaun Sivika kona ba Sistema Politika Demokrasia Estadu RDTL nian; Fungsaun Estadu, Instituisaun Soberanu Estadu, Prinsipiu Separasaun de Poderes, Sistema Multipartidarismu, Gestaun Governasaun, Estadu ba Direitu, Konsiensia Demokrasia, Direitu no Responsabilidade Sidadaun, demokrasia local no governasaun local


3.       Monitorizasaun no Advokasia ba;
1)      Direitu Sivil no Politika
2)      Direitu Partisipasaun povu inklui feto no Foinsae
3)      Desentralizasaun no Poder Lokal, demokrasia local no governasaun lokal
4)      Legislative Strengthening and Reaching Constituent
5)      Eleisaun no Pinsipiu Representasaun
6)      Demokrasia Partisipativu no Resolusaun Konflitu
7)      Sistema administrasaun eskolar (Edukasaun) no Administrasaun Publiku

4.       Fornese Treinamentu no formasaun professional ba Foinsae
  1. -       Fornese treinamentu intensive iha area informatika
  2. -       Fornese treinamentu intensive area Konstrusaun Sivil
  3. -       Fornese treinamentu intensive  area administrasaun no Jestaun
  4. -       Fornese treinamentu intensive  iha area Agricultura

0 comments:

Post a Comment

TIMOR-TELECOM

TIMOR-TELECOM

About Me

VISITOR

Flag Counter

Mundo Global

Popular Posts